Puhutagu trompeteid, sest JAH! See on ilmunud! See on siin! Ja mina olen üks autoritest. Misasi? Eesti esimene “päris oma päris” spordipsühholoogia õpik.

Teine põhjus trompeteid puhuda on loomulikult see, et üle pika aja ilmutab see blog jälle uusi elumärke, mul on siht silme ees, suund mida ma tahan teiega jagada.

Kolmas põhjus trompeteid puhuda on see, et trompet on üks äraütlemata lahe pill ja üldse peaks maailmas lahedat muusikat rohkem olema.

…aga tagasi õpikuteema juurde, selline ta on:

Kirjastusepoolne ametlik teade on siin kirjastuse Atlex kodulehel. Siit saab tellida ka. Poest peaks saama Rahva Raamatust nii Tartus, Tallinnas, Viljandis kui Pärnus. Atlexist tellides 120 krooni, RR pakub vist umbes 150 krooni eest. Selle raha eest on minu arvates raamatut küll ja veel:) Ja seda ma arvaks ka siis kui ma autorite nimistusse ei kuuluks.

Üldiselt on tegemist ikkagi kõrgkooliõpikuga selles mõttes, et asi on kirjutatud üsna kõrgkooliõpiku mallis ja formaadis. Võib esmapilgul tunduda veidi keeruline ja pilte ka pole (süüdistage MaSu) aga ma olen üsna veendunud, et igaühele, kes tahab paremini aru saada/keda huvitab sport ja/või psühholoogia peaks see olema lõpuks jõukohane ja kasulik lugeda.Kui tundub alguses raske või segane, siis võtke asja rahulikult ja tükkhaaval ning mõtestage enda jaoks jupiti lahti. Eks see on sama nagu elevandi söömisega…

Q: Kuidas süüa elevanti?

A: Üks amps korraga.

Kindlasti ei ole õpiku näol tegemist mingi perfektse meistriteosega. See poleks lihtsalt tõenäoline:) Ilmselt on seal nii mõnigi viga, mida keegi hoolimata kontrollist ei ole veel avastanud. Küll aga on tegemist esimese emakeelse ja kaasaegse vaatega sellesse, mida spordipsühholoogias hetkel oluliseks peetakse.

Millest siis selles õpikus räägitakse ning eks need on ka need teemad, mis siit blogist hakkavad vaikselt läbi jooksma:

1. Peatükk on sissejuhatus. Sissejuhatus on ikka nagu sissejuhatus, räägitakse, mis värk on. Lisaks lühikesele spordipsühholoogia ajaloole on antud ka pisike ülevaade sellest, kuidas teadusliku teadmise saamine sp. psü kontekstis toimub. Õpetab võibolla ka laiemalt nägema teaduslike meetodite kohta oma igapäevaelus.

2. Peatükk on “Emotsioonid spordis”. Selle kirjutasin mina ja kuna kirjaruumi oli vähe, siis ma kirjutasin peamiselt võistlus/sooritusärevusest. Võibolla sai peatükk natuke kuiv, aga nüüd on oluline jupp teoreetilisest baasist ka eesti keeles olemas. Praktikutele on olulisemaks jupiks võibolla õpiku teises pooles olev osa sellest, kuidas erinevate sekkumistega seda ärevust reguleerida.

3. Peatükk on “Motivatsioon spordis”. Selles peatükis kasutatakse lisaks spordinäidetele  hästi palju näiteid kehalisest kasvatusest ning on esitatud paar päris huvitavat motivatsioonikäsitlust, mis spordi kontekstis kõlapinda leiavad ja minu isikliku kogemuse järgi ka “muus elus” paljude jaoks “klikkinud” on.

4. Peatükk on  “Arenguline spordipsühholoogia”, kus räägitakse siis laste spordikäitumise eripäradest. Peaks pakkuma huvi kõigile, kellel endal lapsed või kes lastega töötavad. Kolmas peatükk haakub sellega päris kenasti.

5. Peatükk sai sellise kummalise nime nagu “Liigutusliku õppimise alused”. See on teine minu kirjutatud peatükk. Üritasin sinna koondada päris palju praktilist infot kõigile neile, kes treeninguid läbi viivad/kellelegi midagi füüsilist õpetada tahavad. Selle kohta millises vormis peaks olema tagasiside, et asjad meelde jääks jne. Lisaks sellele võtsin kokku ühe äärmiselt huvitava uuringu videotagasisidest BMX ratturitele.

6. Peatükk on “Ekspertsus spordis”. Ekspertsus on selline sõna, mida keegi paremat moodi eestistada ei ole veel osanud ja peatükis käsitletakse siis seda, mis vahe on algajatel ja ekspertidel, kes need eksperdid spordis üldse on ja kas ja mida me sellest järeldada võime selle kohta kuidas kiiremini ja paremaid eksperte kasvatada.

7. Peatükk räägib “Eestvedamisest ja grupi sidususest spordis”. Selle peatüki sisu peaks olema üsna üldistatav ka muudele grupikeskkondadele/organisatsioonidele. Mul on küll selle teemaga natuke isiklik kiiks, sest ma pole enda jaoks seda asja kuidagi lahti mõtestanud, aga üldhuvipakkuv teema see on, millel minust pädevam inimene peatüki on kirjutanud nii et … :)

8. Peatükk on “Psühholoogiline treening spordis”. Ausalt öeldes ma arvan, et praktiku (nii spordipraktiku kui ka selles tähenduses, et iga inimene on ju oma elu praktik) jaoks on juba ainuüksi see peatükk selle raamatu hinda väärt. Ma ei tea, et keegi varem oleks lühidalt ja konkreetselt võtnud varem kokku ja ära kirjeldanud-seletanud selliselt mõningaid tehnikaid, mille abil igaüks saaks võibolla oma igapäevast normaalset funktsioneerimist veel paremini organiseerida spordi kontekstis või mujal.

9. e. viimane peatükk on “Spordipsühholoogia kliinilistest aspektidest” mis on ma arvan on lahe lugemine igaühele, kellele soorituse kõikumise varjuküljed, spordi ja psüühhikahäirete seosed, dopingu kasutamine, harjutamissõltuvus ja muu selline intrigeeriv võiks olla.

Chop-chop ostlema! Sport/maailm/spordimaailm väärib sügavamat mõistmist:)

VÄRAV!